Sophie Kirchneri näitus „Jäämine“
Vabaduse väljakul, vabas õhus, saab tutvuda fotograaf Sophie Kirchneri käsitlusega kodupaigast ja elust maal. Meie linnad kasvavad, külade ja väikeste omavalitsuste arvelt. Eesti taasiseseisvumine ja kolhoosikorra kokkuvarisemine kiirendas sotsiaalseid muutusi nagu linnastumine. Sama võib pärast Saksamaa taasühinemist täheldada Ida-Saksa liidumaades.
Kuid sellele lisandub veel üks fenomen: alates Berliini müüri langemisest tõmbab eelkõige noori naisi riigi idaosast lääneossa või tiheda asustusega piirkondadesse nagu Leipzig, Dresden ja Berliin. Mehed „jäävad maha". Seetõttu elab mõnes Ida-Saksa piirkonnas kuni 20% rohkem noori mehi kui naisi.
Sophie Kirchnerit ajendas seda fotoprojekti kokku panema küsimus, miks tajutakse Ida-Saksamaad – eelkõige Ida-Saksa meest ehk meest, kes „maha jääb“ – enamasti mittepiisavana ja sellisena ka meedias kujutatakse? Noorte meeste maapiirkonda jäämist nähakse sageli passiivsusena, teatud liiki alistumisena. Aga kas see on nii? Kes need mehed tegelikult on? Miks kajastub avalikus pildis neist nii vähe tahke? Miks nad on jäänud, läinud või koguni tagasi tulnud?
Projekti raames on fotograaf alates 2021. aastast reisinud kõigisse Ida-Saksa liidumaadesse, pildistanud ja intervjueerinud noori mehi vanuses 20–45 eluaastat ning rääkinud nendega nende elust. Võttes arvesse, et mõnedes nendest liidumaadest toimuvad 2026. aastal liidumaa parlamendi valimised, on teema eriti asjakohane.
Sophie Kirchner elab ja töötab vabakutselise fotograafina oma kodulinnas Berliinis.
Kuid sellele lisandub veel üks fenomen: alates Berliini müüri langemisest tõmbab eelkõige noori naisi riigi idaosast lääneossa või tiheda asustusega piirkondadesse nagu Leipzig, Dresden ja Berliin. Mehed „jäävad maha". Seetõttu elab mõnes Ida-Saksa piirkonnas kuni 20% rohkem noori mehi kui naisi.
Sophie Kirchnerit ajendas seda fotoprojekti kokku panema küsimus, miks tajutakse Ida-Saksamaad – eelkõige Ida-Saksa meest ehk meest, kes „maha jääb“ – enamasti mittepiisavana ja sellisena ka meedias kujutatakse? Noorte meeste maapiirkonda jäämist nähakse sageli passiivsusena, teatud liiki alistumisena. Aga kas see on nii? Kes need mehed tegelikult on? Miks kajastub avalikus pildis neist nii vähe tahke? Miks nad on jäänud, läinud või koguni tagasi tulnud?
Projekti raames on fotograaf alates 2021. aastast reisinud kõigisse Ida-Saksa liidumaadesse, pildistanud ja intervjueerinud noori mehi vanuses 20–45 eluaastat ning rääkinud nendega nende elust. Võttes arvesse, et mõnedes nendest liidumaadest toimuvad 2026. aastal liidumaa parlamendi valimised, on teema eriti asjakohane.
Sophie Kirchner elab ja töötab vabakutselise fotograafina oma kodulinnas Berliinis.
